Artur Alliksaar Boheemia Kuningas Eestis

 




Hilisem olulisem info siia, koguda selle inimese kohta,
Need l22ne ja vene punased kes temast eemaldusid>





Artur Alliksaar (1923-1966): Artur Alliksaar oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta sündis 15. aprillil 1923. aastal Tartus ja suri 12. augustil 1966. aastal samuti Tartus.

Elukäik:
Alliksaar õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ta astus 1941. aastal vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. 1943–1944 teenis ta Relva-SSi, 20. Relvagrenaderide SS-diviisi sõjakirjasaatjate rühmas. Aastatel 1944–1949 töötas ta Eesti NSV raudteevalitsuses.

Ta arreteeriti 30. jaanuaril 1950. aastal, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ning talle määrati 8 aastat vangilaagrit. Aastatel 1950–1957 oli ta vangilaagrites Narvas, Gorki oblastis ja Mordvas. 1954. aastal lisati talle "kodumaa reetmise" süüdistus (teenimine Saksa sõjaväes) ning tribunal määras talle 25 aastat vangistust.

Pärast vangistust elas asumisel Vologda oblastis. 1958. aastal tuli ta salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Alliksaar on maetud Tartu Pauluse kalmistule.

Looming:
Artur Alliksaar oli tuntud eelkõige oma luuletuste ja näidendite poolest. Mõned tema tuntumad teosed ja kogumikud on:

"Nimetu saar" (näidend). 1966
"Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo koostatud valikkogu). 1968
"Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo). 1976
"Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo). 1984
"Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai). 1997
"Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo). 2002
Lisaks oma loomingule oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides ning avaldas ulatuslikku mõju teistele kirjanikele. Tema luule oli sageli sotsiaalselt ja eksistentsiaalselt laetud ning väljendas sügavaid mõtteid elu tähendusest ja inimolemusest.

Artur Alliksaar jäi oma eluajal ametlikust kirjanduspildist kõrvale, kuid tema mõju kirjandusmaailmale ja ühiskonnale on tunda ka tänapäeval. Ta on jätnud jälje eesti kirjandusajalukku oma originaalse ja mõtlemapaneva loominguga.


Artur Alliksaar oli oma eluajal eesti kirjandusringkondades ja intellektuaalsetes ringkondades tuntud, kuid tema loominguline panus jäi sageli ametliku kultuuripildi varju. Siin on mõned vähemtuntud faktid ja aspektid, mis võivad pakkuda lisavalgust tema isiksusele ja mõjule:

Alliksaare mitmekülgsus: Kuigi Alliksaart tuntakse eelkõige luuletajana, oli ta ka näitekirjanik ja tõlkija. Tema näidend "Nimetu saar" annab aimu tema mitmekülgsest loomingust ja võimest luua mitmesuguseid väljendusvorme.

Vaikne mõjuvõim: Alliksaar oli tuntud eelkõige oma lähiringkonnas ja kirjandusringkondades. Kuigi ta ei olnud massidele laialt tuntud, avaldas ta mõju teistele kirjanikele ning tema salongid olid intellektuaalse vabaduse ja loomingulise mõttevahetuse keskpunktiks.

Rasked elukäigud: Tema elu kulges keerulistel ajaloolistel aegadel, kus ta oli seotud nii sõjaväe kui ka vangistusega. Need kogemused kujundasid kindlasti tema maailmavaadet ja mõjutasid tema loomingut, tuues sisse sügavamaid teemasid ja refleksioone.

Pärandi tunnustamine hiljem: Alliksaare pärand on aja jooksul saanud rohkem tunnustust ja tähelepanu. Tema luule on leidnud tee erinevatesse kirjandusõpikutesse ning uurimustesse, rõhutades tema olulisust Eesti kirjanduspärandis.

Mõju teistele kirjanikele: Alliksaar oli tuntud oma erakordse intellekti ja sõnaseadmise oskuse poolest. Tema looming, salongid ja mõttevahetus on mõjutanud teiste kirjanike mõtlemist ning võib-olla aidanud kaasa uutele loomingulistele suundumustele.

Kokkuvõttes võib öelda, et Artur Alliksaar oli rohkem kui lihtsalt luuletaja. Tema elukäik, mõtted ja panus Eesti kultuuriloos lisavad sügavust meie arusaamale tema isiksusest ja loomejõust.